Soojusjuhtivuse olemus

Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojus levikut kehade või nende mikroosakeste vahel. Mida tihedam on kontakt keha aineosakeste vahel, seda suurem on antud keha soojajuhtivus. Sellest tulenevalt on tahketes osades ainetes soojajuhtivus parem, kui vedelikes, samas vedelikes on jällegi parem, kui gaasides.

Kasutatavates hoonestes on tavaliselt oluline energiatarbimise piiramine. Selle oluliseks teguriks on välispiirete soojusjuhtivuse vähendamine.  Et energiakasutus oleks võimalikult optimaalne pööratakse tähelepanu soojustusele, külmasildade vähendamisele, välispiirde õhupidavuse vähendamisel. Täiendavalt on võimalik projekteerimise juures kasutatada akende õiget paigutamist, mis võimaldaks kasutada ära passiivselt päikeseenergiat. Samuti ehitatakse soojustagastajaid ventilatsioonisüsteemidesse. Samas ei tohi energiasääst toimuda ruumide sisekliima kvaliteedi arvelt.

Passiivmajade juures kasutatakse viimasel ajal energiasäästlikuks majandamiseks kompaktseadet, kus on üks seade kogu majatehnika jaoks. Seal on integreeritud ventilatsioon, küte ja soe vesi.

Soojusenergia kõrge hinna tõttu muutub üha olulisemaks hoonete sooajapidavamaks muutmine, millest tulenevalt on võetud kasutusele uued soovituslikud hoonete välispiirete soojajuhtivuse suhtes.

 

VÄLISSEINA MINIMAALNE NÕUE STANDARDIS

EVS 837-1:2003

Soojajuhtivus                            U = 0,28 W/m2K                            

Soojustuse paksus                              15 cm            

Energia kadu 1m2 kohta                   33 kWh/m2

KATUSLAE MINIMAALNE NÕUE STANDARDIS

Soojajuhtivus                            U = 0,22 W/m2K                            

Soojustuse paksus                              17 cm            

Energia kadu 1m2 kohta                   27 kWh/m2

MITTEKÖETAVA PÖÖNINGU PÕRANDA
MINIMAALNE NÕUE STANDARDIS

Soojajuhtivus                            U = 0,22 W/m2K                            

Soojustuse paksus                              17 cm            

Energia kadu 1m2 kohta                   27 kWh/m2




SOOJUSÜLEKANNE



SOOJUSKIIRGUS


 

KONVEKTSIOON


AASTANE ENERGIAKADU LÄBI PIIRDE 1 m2 (Wh)

E = UxTxΔ t

Mõõtühikud:

U - W/m2 K

T- päev, tund

T -  °K või °C 

E= U x 220 (kütmispäeva) x 24 (tundi) x 23 (välistemperatuuri ja sisetemperatuuri vahe)

 

E= U x 121 440 (Wh/m2)

 

Näiteks: 200 m2 seina/piiret

1.Konstruktisoon 20 cm PALKSEIN

U = 0,61 W/m2K        E=74,08 kWh/m2       

kogu piirdele aastane energiakadu: 74,08 x 200 = 14 816 kWh

2. Konstruktsioon 20 cm PALKSEIN + 5 cm klaasvilla plaati

U = 0,34 W/m2K        E=41,29 kWh/m2

kogu piirdele aastane energiakadu: 41,29 x 200 = 8 258 kWh

3. Konstruktsioon 20 cm PALKSEIN + 10 cm klaasvilla plaati

U = 0,23 W/m2K        E=27,93 kWh/m2

kogu piirdele aastane energiakadu: 27,93 x 200 = 5 586 kWh



Märkus: Sellel leheküljel on kasutatud Saint-Gobain Ehitustooted Eesti AS koolitusmaterjale.