Mõõtühikute ajalugu
Mõõtühikute ajalugu on pikk ja arvatavasti sama vana, kui inimene. Samas on olnud ta muutuv ja dünaamiliselt arenev. Esimesed teadaolevad mõõteühikud on seotud inimese kehaosadega, millele viitavad ka nende nimetused nagu näiteks küünar ja jalg (foot).
Samas on see tekitanud palju pingeid ja segadusi, kuna inimeste suurused ja mõõdud ei ole alati ühesugused ja eeltoodud põhjustel teatavasti andis see ka palju alust paljudeks vaidlusteks.
Kuigi küünar on olnud üks ühtsemaid pikkusühikuid, erineb ta näiteks riikide lõikes siiski üsna palju. Vanade roomlaste küünar olevat olnud 0,444 meetri pikkune, kreeklastel
Teadaolevalt oli mõõtühikute osas kõige kirjum süsteem prantslastel ja 1789. aastal püüdiski kuningas Louis XVI midagi ette võtta, kuid oli juba hilja. Rahval oli juba sellest kõigest kõrini ning puhkes revolutsioon. Peale seda võeti kasutusele kilogramm, meeter ja kümnendsüsteem, mis on praegu toimiva süsteemi aluseks siiani. Siis jagati muide ka tund 100 minutiks aga see ei püsinud kaua. Lõplikult kinnitas meetersüsteemi kasutuselevõtu Napoleon Bonoparte kuu aega peale oma võimuletulekut 1799. aastal.
Meetermõõdustik levis tasapisi Prantsusmaa naaberaladele ja asumaadesse, kuni levis üle maailma ja asendas palju kohalikke mõõtühikuid.
Peale Teise Maailmasõja lõppu oli veel ikka palju erinevaid mõõdusüsteeme ja nii otsustatigi 9. vihtide ja mõõtude peakonverentsil (Conférence Générale des Poids et Mesures) CGPM (General Conference on Weights and Measures - ingl.keeles) teha rahvusvahelisele vihtide ja mõõtude komiteele (Comité international des poids et mesures) CIPM ülesandeks korraldada uuring teadus-, tehnika- ja hariduskogukondade mõõtmisvajaduste väljaselgitamiseks.
CGPM 10. konverentsil otsustati uuringu tulemuste põhjal, et vaja on kuut põhiühikut: meeter (pikkus), kilogramm (mass), sekund (aeg), amper (voolutugevus), kelvin (temperatuur), kandela (valgustugevus) ja 1970. aastal lisandus neile ainehulga mõõtühik mool.
Meetermõõdustiku praegusele SI- süsteemile pandi alus CGPM 11. konverentsil, mis leidis aset 1960. aastal ja see on lühend prantsuskeelsest nimetusest (Système international d’unités – rahvusvaheline mõõtühikute süsteem).
Aeg ajalt uute leiutiste esiletulekuga on tulnud juurde ka järjest uusi mõõtühikuid ja vahepeal on seoses sellega ka meetri definitsiooni kaks korda muudetud. 1983. aastal võeti vastu definitsioon, mis ütleb, et: meeter on teepikkus, mida läbib valgus vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul (valguse kiirus).